Õnnetuseks saab valmis olla

Kuigi kindlustusettevõtjad pakuvad ettevõtetele ruumide koguriskikindlustust, et kaitse see ootamatute kahjude eest, kui tegemist on hooletuse või tahtlikult tekitatud kahjuga, kirjutab Äripäev 27. oktoobri kinnisvara rubriigis.

RSA Kindlustuse varakindlustuse riskijuhi ­Marek Ratniku sõnul on varakindlustuslepingu sõlmimisel väga oluline, et kindlustusvõtja järgiks nii seadusest kui ka kindlustuslepingust tulenevaid ohutusnõudeid.

“Nende kohustuste täitmata jätmisel on kahjujuhtumi korral kindlustusandjal õigus kahjuhüvitise maksmisest keelduda,” selgitas Ratnik. “Kindlustuse põhimõte on kaitsta end ootamatu ja ettenägematu kahju eest, seega ei hüvitata alati kõikvõimalikke kahjusid, vaid on olemas teatud välistused, mille korral kindlustus ei aita, ja see kehtib ka koguriskikindlustuse puhul.”

Ratniku sõnul ongi kõige laiemaks kindlustuskaitseks koguriskikindlustus, mis katab tavapäraselt enamiku aset leida võivatest kahjujuhtumitest, kuid sisaldab ka välistusi, mida kindlustusandja ei hüvita. “Enamasti on need seotud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku tegevuse- või tegevusetusega, sealhulgas raske hooletuse või tahtlusega,” selgitas Ratnik, kelle sõnul on väga oluline, et kindlustusvõtja järgiks nii seadusest kui ka kindlustuslepingust tulenevaid ohutusnõudeid.”

Valveta jäetud ruumid ei ole kindlustuskaitstud. Ratnik tõi näiteks olukorra, kus töötaja on unustanud ruumid valve alla panna. “Kui bürooruumidesse murtakse sisse ning varastatakse töövahendeid (arvuteid), on paraku kindlustuslepingus toodud töökorras valvesignalisatsiooni nõue täitmata jäetud,” selgitas ta. Murdvarguse eest kaitse eelduseks on sisselülitatud valvesignalisatsiooni olemasolu kindlustuskoha ruumides, tavapäraselt väljundiga turvafirmasse.”

Varakindlustuslepingu sõlmimisel tuleb kindlustusvõtjal esitada teatud infot hoone kohta. Arvesse võetakse hoonet kasutavate asutuste ja isikute tegevusala, hoone konstruktsioonide seisukorda, hoone vanust, signalisatsioonisüsteeme jne.

“Kindlustuse saab sõlmida siis, kui selleks on piisavad nõuded täidetud,” ütles Ratnik. “Igal kindlustusseltsil on omad nõuded ning samuti sõltub palju ettevõtte tegevusalast ja tegutsemiskohast.”

Milliste kahjude eest ettevõtted kindlustuskaitset lisaks küsivad? Ratniku sõnul büroode klientidel enamasti erisoove pole ning tüüptingimused katavad ära kõik vajadused. Tema sõnul saab büroohooneid ja -ruume kindlustada tulekahju, veeavarii, murdvarguse, vandalismi, tormi, üleujutuse ja koguriskikindlustusega.

“Enamikule väiksematele ja keskmistele ette­võtetele sobivad üldjuhul kindlustusandjate tüüptingimused, kuid suured ettevõtted kasutavad sageli eritingimusi, mis katavad paremini selle ettevõttega seotud riske,” rääkis Ratnik. Tema sõnul sõltub see ettevõtte spetsiifikast – tootmise ja ladustamisega seotud ettevõtetel võib olla lisasoove rohkem.

Koguriskikindlustus pakub laiemat kaitset. ASi Seesam Insurance varakindlustuse tootejuhi Kristjan Kruusi sõnul tekitavad suurimat kahju tulekahju-, pikselöögi-, tormi-, torustikulekke- ning varguse ja vandalismi riskid.

“Kel soov, saab end nn koguriskikindlustuse alusel kindlustada laiemalt – kõige ootamatu vastu, mis ei ole välistatud. Välistuste osa tuleb alati lugeda, et ei tekiks kindlustuskaitse kohta ootusi, mida see tegelikult ei kata,” selgitas Kruus. Samuti soovitab ta mõelda, mis on tõenäolisemad ohud büroole ja seal asuvale varale. Mõelda tasuks ka sellele, kas kindlustussoov, mis kindlustusele esitatakse, sisaldab ikka kogu vara, mida kindlustada soovitakse. “Selleks peavad olema nimetatud vara grupid, näiteks mööbel, kontoritehnika, seadmed ja kaup koos kindlustussummadega. Kindlustussummad peavad olema piisavalt suured, et võimaldada kõike kindlustatavat kahju korral soetada. Kindlasti tasub läbi rääkida, mis on konkreetsel juhul kindlustatavateks esemeteks, ja selguse huvides lasta see poliisile täpsustavalt kirja panna,” soovitas Kruus.

Varakindlustus võib olla seotud ka vastutuskindlustusega, mille eesmärk on kaitsta kindlustatut ebasoodsa kohtulahendi eest.

Vastutuskindlustuse olemasolu aitab ettevõttel ilma omapoolsete kuludeta tõrjuda tema vastu suunatud nõudeid ning kui kindlustatud isiku vastutuse tekkimine on leidnud tuvastamist, hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku tekitatud kahju. “Näiteks kui torustiku lekke, tulekahju tekkimise või hoonelt kukkuva jää tõttu kannab keegi kahju, siis reeglina kahju põhjustaja või vara omanik ka vastutab selle eest,” selgitas Kruus.

Ohutusnõuete eiramisel kindlustushüvitist ei maksta. Kuigi koguriskikindlustused pakuvad kõige laiemat kindlustuskaitset, on ka seal piirangud. Kruusi sõnul peaks arvestama sellega, et kindlustusselts kogub klientidelt kindlustusmaksetena raha ning maksab selle arvel hüvitisi neile, kellel kindlustusjuhtum juhtub.

“Ilmselt ei oleks enamik kliente valmis maksma tunduvalt suuremaid kindlustusmakseid teiste tahtlikult põhjustatud kahjude eest. Seepärast jäävad kindlustusse alati mingid piirangud, mis tagavad kliendi jaoks kindlustuskaitset arvestades optimaalsed kindlustusmaksed,” selgitas ta, lisades, et ohutusnõuete eiramisel kindlustus­hüvitist ei maksta või seda vähendatakse.

Lisaks ohutusnõuete eiramisele võib riskide realiseerumisel kindlustushüvitisest ilma jääda ka projekteerimis- ja ehitusvigade tõttu tekkinud probleemide korral.

“Kinnisvara puhul võivad olla suureks probleemiks projekteerimis- ja ehitusvead, mis ei ole varakindlustuse alusel hüvitatavad,” tõi Kruus välja. “Nende vigade eest vastutavad tööde teostajad ja kui ehitusekspertidel on võimalik süü tõestada, on need kahjud põhjustajatelt ka sisse nõutavad. Nemad saavad oma erialase tegevuse vastutuse aga samuti kindlustada.”

Lisaks peavad hooned Kruusi sõnul vastama seadustele ning nende kohta peab olema väljastatud kasutusluba. “Näiteks on tihti hoones tegevus muutunud, võrreldes projektis ette nähtud tegevusega. Sellisel juhul tuleb hoone viia vastavusse konkreetse tegevusala hoonetele kehtestatud nõuetega ja taotleda omavalitsuselt kasutusluba,” selgitas Kruus.

Ettevõtted kindlustusega rahul

Kaubandusdokumentide vahendamisega tegeleva ASi Telema direktori Hele Hammeri sõnul pole kindlustusandjate tingimused ettevõttele ahistavad. Nende firma jaoks võtmetähtsusega tegevused sõltuvad hoopis koostööpartnerist, kes vastutab serverite turvalisuse ja säilimise eest.

“Meie kogemus on neutraalne. Me kasutame varakindlustust, aga see on meie äri iseloomu arvestades marginaalse tähtsusega,” rääkis Hammer. “Meie äri on nii-öelda virtuaalne äri, kus pakume kaubandusette­võtetele tarneahela juhtimise IT-lahendusi ehk elektrooniliste dokumentide vahetust. Kuna meie äri on ajakriitiline ning maht on suur (üle 12 miljoni dokumendi aastas, see tähendab 50 000 dokumenti päevas) on meil serverid majutatud koostööpartneri juures, kes hoolitseb ka nende turvalisuse ja säilimise eest.”

Hammeri sõnul on ettevõtte kontor kindlustatud pigem harjumusest. “Kontoris pole meil muud suuremat vara kui lauad ja muu mööbel, paar printerit ja toalilled,” rääkis Hammer. “Kuna kasutame sülearvuteid, jääb tööajast vabal ajal kontorisse ka arvuteid vähe. Kindlustame varanatukese ikkagi rohkem harjumusest.” Hammeri sõnul on kindlustamisprotsess valutu ning õnneks pole kindlustus­juhtumeid siiani esinenud.

Emajõe Büroohotelli haldaja Kadri Kullman peab büroo­hoone kindlustamist väga oluliseks. “Kindlustatud on tulekahju, torulekke, murdvarguse, tormi, üleujutuse, vanadalismi, klaasikahju, elektririkke ja välisosade varguse vastu. Samuti on meil ärikatkestuskindlustus,” selgitas ta. Kindlustaja valiku ja kindlustuse sõlmimise lihtsustamiseks on firma aastaid kasutanud kindlustusmaakleri teenust. “Reaalseid juhtumeid on olnud ainult üks murdvargus. Asjaajamine kindlustusega oli mugav ja kiire,” ütles Kullman.